Mihkel Maripuu

(ENG) „There are two instruments for purposeful manipulating: material and idea. The sum of all possibilities is an imperceptible chaos where order should be created while ignoring disorder. We are interpreting mental ideas into physical matter while searching, defining and understanding for a moment. The essence of art is an assiduous act of an unattainable truth, realizing ideas in physical matter: creating identifiable associations between the perceived idea and the conquered matter. Qualitative analysis. Perfection is unattainable as it is inevitable that the result of a concept becoming matter will be equivocal, general or ambiguous. The visual outcome depends on the way abstraction works. Choices are stylistical. The connection between material and the created product is both physical and immaterial. While sensing the intrinsic characteristics, meanings and restrictions of chosen materials, we adjust and apply the concept accordingly. Mundane realization tests the amplitude of a human-size object. What can we depict as an image and a word after all? To express the essence of existence? Is it only the aptitude of translating the complex idea that we really value? According to the first impression and appearance? Does an image talk? Is language, being more explicit, more efficient than matter? The same words won't guarantee understanding, however, this helps to express viewpoints, offer support and protection. Trying to understand is human; yet, every interpretation is definitely personal, with the mixed layers of consciousness and subconsciousness. An artwork is a border between the inner and outer world of an artist. The starting point and choices change together with one's identity: personal convictions and social belonging. The present moment of time is connected to the choices of both the past and the future.“

(EST) ​„On kaks vahendit, millega eesmärgipäraselt manipuleerida: mõte ja materjal. Kõikide võimaluste summa on hoomamatu kaos, milles stiihiat eirates korda luua. Otsides, seletades ja hetkeks mõistes, tõlgime vaimseid ideid füüsilisse mateeriasse. Realiseerides ideid materjalis, on kunsti olemus püüdmatu tõe püüdlik tegu: äratuntavate seoste loomine hoomatud idee ja allutatud mateeria vahel. Kvalitatiivne analüüs. Täius on kättesaamatu, sest kontseptsioon realiseerub mateerias paratamatult ebamääraselt, üldiselt või mitmetimõistetavalt. Visuaalne tulemus sõltub seejuures abstraktsiooni viisist. Valikud on stilistilised. Side materjali ja sellest valmistatu vahel on üheti füüsiline ja immateriaalne. Tunnetades valitud materjalide loomupäraseid omadusi, tähendusi ja piire, kohandame ja rakendame kontseptsiooni vastavalt.

Ilmalik teostus testib inimõõtmelise objekti võimekust. Mida on üldse võimalik pildis ja sõnas kujutada? Väljendada olemise olemust? Kas seda komplekse mõtte tõlkimise võimekust hindamegi? Esmamulje ja välise baasilt? Kas pilt kõneleb? Kas keel, olles konkreetsem, on võimekam kui mateeria? Ühised sõnad ei taga ühist mõistmist, ent aitavad väljendada seisukohti, pakuvad tuge ja kaitset. Püüd mõista on inimlik, ent iga tõlgendus paratamatult isiklik, kihiti teadlik ja alateadlik. Kunstiteos on piir kunstniku sise- ja välismaailma vahel. Lähtepositsioon ja valikud muutuvad ajas koos identiteediga: personaalsete veendumuste ja sotsiaalse kuuluvusega. Käesolev ajahetk on seotud nii mineviku kui tuleviku valikutega.“

NEXT PROJECT PREVIOUS PROJECT