Mihkel Maripuu

(ENG) Fata Morgana is a phenomenon presenting a complex mirage that stages reality and then will unexpectedly disappear. It usually happens in early morning following a cold night when frozen temperatures will be replaced by the desert heat at dawn of day. A deceptive apparition is created at a far distance – a mystical vision, reality full of illusions, chowing down its own content, is appearing beyond reach on the horizon. Figuratively speaking, fata morgana creates, both as a concept and a phenomenon, parallels between daily news and contemporary post-truth society. What we are dealing here is a manipulation charged with symbols and narrative ambiguity, leading to either short-term or long-term consequences. Manifestations of amorphous (formless, shapeless) truths are staged in the virtual flow of information. Information is mutually absorbed, every act is performatively charged, every path that is taken is analyzed. Therefore, an artificially unique reality is being designed, created by an individual based on his or her personal interests. And yet, it is still an experience mirrored by a warped and shifted virtual space – a simulation of reality that is often far more real than reality itself. An entropic implosion (that is an inwardly explosion of unsystematic chaos) takes place, an act of macroscopical broadening of microscopical meanings – an infinite speed where everything will disappear immediately after being born. This is not the past but the virtual eternity that is the sum of all possible possibilities, emerging and disappearing at the same moment. To believe or not to believe?!

(EST) Fatamorgaana ehk kompleksne miraaž on fenomen, mis lavastab reaalsust ning seejärel haihtub äkk-ootamatult. Tavaliselt juhtub see külmale ööle järgneval hommikul, kui kõrbe külm asendub koidupuna saabudes kõrbe kuumusega. Suure kauguse taha luuakse näiline kujutelm – kättesaamatult terendab horisondil müstiline viirastus, illusioonidest pungil reaalsus, mis õgib omaenda sisu. Kujundlikult tõlgendades loob fatamorgaana, nii mõiste kui nähtusena, paralleele aktuaalse päevakaja ning kaasaegse tõejärgse ühiskonna vahel. Tegemist on jutustavalt mitmemõttelise ning märgiliselt laetud manipulatsiooniga, millel on pikemad- või lühiajalisemad tagajärjed. Amorfsete(kujutute/vormitute) tõdede manifestatsioonid lavastuvad virtuaalses infovoos. Informatsioon neeldub vastastikku, iga sooritus on performatiivselt laetud, iga käidud rada analüüsitakse. Misläbi kujundatakse tehislikult unikaalne reaalsus, mille indiviid on justkui ise oma huvide perspektiivist lähtuvalt loonud. Ent samas on tegemist ikkagist painutatud ja nihestatud virtuaalruumi peegeldatud kogemusega – simulatsiooniga reaalsusest, mis on sageli palju reaalsem kui reaalsus ise. Toimub entroopiline implosioon (süsteemitu kaose sissepoole plahvatus), mis on mikroskoopiliste tähenduste makroskoopiline avardumine – lakkamatu kiirus, milles miski ei sünni, ilma et ta seejärel vahetult ei kaoks. See pole kaduvik, vaid virtuaalne igavik, mis on kõikide võimalike võimaluste summa, mis tekib ja kaob üheaegselt. Uskuda või mitte uskuda?! NEXT PROJECT PREVIOUS PROJECT